Jagamismajandus

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Veebruar 2020) (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2020) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Jagamismajandus (inglise keeles sharing economy) on majandustegevus, mille käigus jagatakse ajutiselt ja omandiõigust üle andmata alakasutatud ressursse, seda enamasti isikult-isikule (P2P)^[1]. Tihti toimub see veebiplatvormide kaudu. Eestis sõidujagamiseks nimetatav taksoteenus (Bolt, Uber) ei ole jagamismajandus, vaid tavaline äri. Samuti oma elamispinna väljaüürimine (nt Airbnb). Kas ka ühisrahastus ja heategevus on jagamismajandus, on kaheldav.

Jagamismajanduse sisu peaks olema kulude jagamine mingit ressurssi ühiselt kasutades, mitte oma varalt või tööga kasumi teenimine. Oma tööjõu müümine taksoteenust osutades või oma vara laenutamine raha eest kasumit teenides on tavaline äritegevus, mitte jagamismajandus.

Kuna mõistet „jagamismajandus" on määratletud ka teisiti (nt ühiskondlike tegevuste kaudu), on valdkonna analüüsimine tavalisest keerulisem.^[2]

Kuna valdkond pole selgelt piiritletud, on terminit „jagamismajandus" peetud sageli ka eksitavaks. Mõiste levinud definitsioon viitab eraisikult-eraisikule vahetamisega seotud hübriidsele turumudelile (paikneb omamise ja kinkimise vahel). Nendele tehingutele aitavad sageli kaasa kogukondlikud veebiteenused.^[3][4]

2016. aastal Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa jagamismajanduse tegevuskavas viitab mõiste „jagamismajandus" "ärimudelitele, kus tegevust hõlbustavad koostööplatvormid, mis loovad avatud kauplemisvõimaluse selliste kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks, mida tihti pakuvad eraisikud". Selle järgi hõlmab jagamismajandus kolme liiki osalisi: teenuste osutajaid (sh aeg-ajalt teenuseid osutavaid eraisikuid), teenuste kasutajaid ja vahendajaid, kes viivad veebiplatvormide abil teenuste osutajad kokku teenuste kasutajatega. Määratlus lõpeb sedastusega, et "jagamismajanduse tehingud ei hõlma üldiselt omandiõiguse muutumist ning neid võidakse teha kasumi teenimise või mittetulunduslikul eesmärgil".^[5]

Jagamismajandus on muutnud majanduskeskkonna tavapärast toimimist ja olemust ning praeguseks on tegemist rahvusvaheliselt ühe kõige kiiremini areneva majandusvormiga. Valdkonna ettevõtted hakkasid tekkima 2000. aastatel, mil tehnoloogia areng oli jõudnud interneti laiema leviku faasi. Jagamismajanduse võidukäigule aitasid kaasa nn platvormimajanduse efektiivsus ja hind ning olulised muutused tarbimisharjumustes.^[2]

Aastal 2016 oli maailmas enam kui 7500 jagamismajandusele keskendunud platvormi ja valdkonna üleilmne hinnanguline kogumaht oli 103 miljardit eurot (Euroopa Liidu osa oli sellest 28 miljardit).^[6]